The zoo, movies and Doctor Who!!!!

Kolmapäeval hängisin Maria, tema poisssõbra ja poisi pojaga. Kahe aastane poiss oli lihtsalt meganunnu. Istusime mõlemad autos tagaistmel ning tantsisime muusika rütmis. Meist said selle päevaga suured sõbrad. Pärast sain tasuta pitsa endale, kuna tüüp aitab peale sulgemist pitsakohta koristada ning nad oleks pitsa muidu kellelegi niikuinii ära andnud. Seda sai kohe mitu päeva süüa. Järgmisel päeval käisime Mariaga shoppamas ning ostsime endale ühesugused saapad, kuigi me neid koos kanda vist ei saagi. Peale seda otsustasime lambist, et ma võiks ta juuksed ära värvida tumedamaks pruuniks. Ma pole ise veel lõpptulemust näinudki, aga fun oli.
Reedel, oma viimasel vabal päeva sel nädalal, ma läksin Lauraga loomaaeda. Mulle täiega meeldib see ikka. Mu lapselikus tuli vist välja ning ma olin väga elevil seal. Laurale eriti roomajad ja putukad ei meeldinud, aga mina hüppasin ringi seal vaimustusest. Väga palav oli seal ringi jalutada. 

Pidin aga neljaks koju jõudma, et uusi võimalikke roommate üle vaadata. Pidi tulema kolm, aga lõpuks ei tulnud keegi neist kohale. Kui samal päeval üle ei kinnitata, et tulevad, siis arvatavasti ei tulegi!
Laupäev ja pühapäev olid mu viimased tööpäevad siin. Ei saa kahjuks kauem töötada, kuna järgmise kahe nädala eest ma ei saaks ma oma palka kätte, sest tulen enne palgapäeva tulema ning neil pole võimalik seda varem mulle anda. See eest saan aga kaks nädalat puhkust enne rasket kultuurišoki ning kooli. Eks see puhkus ole ka nii nagu ta on, kuna järgmine nädal hakkab tegelikult kool ja juba nägin mingit kodutööd esimesel nädalal.
Igaljuhul, laupäeval peale tööd läksime Anettega Mission Valleysse, kuna tahtsin kinopiletid esmaspäevaks ära osta. Ning kuna polnud muud teha, siis läksime samal päeval ka juba kinno. Enne seda käisime Ruby’s Dineris söömas, õigemini mina käisin. Anette oli end juba enne täis söönud. Väga hea burger oli!! Või oli mu kõht lihtsalt väga tühi. Vaatasime filmi “If I Stay”, mis oli lõpus päris kurb ning kõik nutsid. Mulle see film väga meeldis ning soundtrack oli ka väga hea. Soovitan vaatama minna.
Esmaspäeva enamus päevast veetsin rahulikult kodus ning ootasin õhtut, kuna pidin Doctor Who uue hooaja esimest osa kinno vaatama minema. Käisin enne seda taaskord Ruby’s söömas, kuna see oli kõige lihtsam ja burger oli ikka päris hea. Sõber jõudis ka täpselt peale tööd ikka kohale ning jõudis isegi poest läbi käia, et õlled kaasa võtta. Näha uut osa suurel ekraanil ja teiste fännidega oli ikka täiesti teine kogemus. Ning mulle meeldib uus doktor!! See oli lihtsalt megalahe!! Ning ma suutsin sõpra nakatada Doctor Who viirusega ning tema poole jõudes vaatasime paar vanemat osa, et talle asjad rohkem kohale jõuaksid. 
Hommikul liikusin sealt Laura poole, et koos keksklinna liikuda ning läksin taas kinno. Seekord vaatasime uut Step Up filmi. Väga etteaimatav film ning väga tüüpiline nendele kõikidele osadele. Aga kokkuvõttes oli ikkagi päris hea. Pärast seda hängisin Laura töökohas, galeriis. 
Imelik mõelda, et täpselt kahe nädala pärast istun ma lennukis ja lendan Euroopa poole tagasi. Aeg läheb kähku, liiga kiiresti. Üldse ei tahaks tagasi tulla veel, aga mind lohutavad plaanid ja sihid, mis olen endale siin olles seadnud. Lisaks muidugi inimesed, kes mind väga tagasi ootavad juba.

Benihana, Mexico and tickets back to Estonia

Reedel käisin taaskord kinos, seekord siis “Guardians of The Galaxies” vaatamas. Väga hea film ja soovitan. Järgmisel päeval pidin alles pealelõunat tööle minema, seega tuli enne seda söömas käia. Läksime Benihanasse, kus tehakse sinu silmade all kogu toit valmis. Kuna seal on kõik lauad kaheksased, siis istusime koos ühe Koreast pärit perega, kelle perepoeg oli just kihlunud. Jagasid meiega oma toredat kihlumislugu ning jäätist, mille saab tasuta kui tähistad midagi. Benihana läheb kindlasti lemmikute restoranide hulka.
Teisipäeval käisin töökaaslasega shoppamas. Kuigi eriti kumbki raha ei tahtnud kulutada, kuna palgapäev oli alles tulekul. Käisime ka sushit söömas, aga see oli selline keskpärane.
Kolmapäeval peale tööd sõitsime teise Eesti tüdrukuga Mehhikosse. Kuigi öeldi, et see on päris ohtlik kahekesi minna ning Tijuana ei ole eriti midagi, siis tahtsime ikkagi oma silmaga ära näha. Sõitsime siis trolliga piirini ning jalutasime üle piiri. Sinna minnes ei ole just palju kontrolli. Ainult siis kontrollivad kui lähed suure kotiga või midagi. Otsisime siis takso randa minekuks, kuna olime kuulnud, et seal on meil parem olla. Olime seal mõned tunnid, mille jooksul jalutasime mööda randa ning läbi peatänava. Võtsime vahepeale ka ühed maasika-mango smuutid, mis oli superhea. Õhtusööki sõime täpselt päikeseloojangu ajal. Et tagasi saada, ootasime järjekorras umbes pool tundi. See oli juba päris hea võrreldes sellega, milline järjekord seal enne oli, kui kohale jõudsime. Mulle üldsielt meeldis seal ning huvitav oli näha teist kultuuri. Lisaks on üks uus riik nimekirjas.
Piir Ameerikaga. Taga kaugel paistab San Diego.
Ilm teisel pool pole üldse nii ilus, aga väga soe oli ikkagi

Lõpuks oli mul ka üks vaba päev. Lipuga matkaja kutsus mind bonfire’le ja ei saanud minemata jätta. Kõik inimesed seal oli seotud Sea Worldiga. See olemine oli nagu enam vähem, kuigi tsipa iagava võitu. Mulle meeldis ultimate frisbee’d mängida, mis on nagu jalgpall ja korvpall kokku, aga lendava taldrikuga. Sain seda mängides ka moka lõhki. Sain kogemata taldrikuga näkku. Ikka juhtub. 
Nädalavahetuse veetsin ma üsnagi rahulikult, kuna pidin iga päev töötama ning otseselt plaane eriti ei teinud. Pühapäeval alustasin asjade pakkimist taaskord kuna majaomanik pidi jälle tulema. Ning keerasin ka väikese käki töö juures kokku, millest ma täpsemalt ei hakka rääkima, aga selle tagajärjel võeti mul kohe töötunde vähemaks. Ma ei kurda selle üle kuna just olin mõelnud, et tahaks paar lisapäeva vabaks. Seega mind ootas ees nelja päevane puhkus. 
Esmaspäeval peale tööd ei saanud koju minna, seega läksin sõbra poole ööseks. Kuna ta tuli ka just töölt, siis läksime Rubio’ssse sööma, mis on nagu mehhiko toidukoht, aga Ameerika pärane ning tervislikum tsipa. Järgmisel hommikul lubas ta mul tema pool kauem olla hoolimata sellest, et ta ise läks juba tööle. Sain siis oma õega Skype’da ning ostsin lõpuks oma lennupileti ära!! I have to come back now! Pole enam valikut. 
Pärast seda liikusin sööma ja randa, kuna minu hele päevitus kaob ikka väga kiiresti ning polnud päikest mitu nädalat näinud. Sain natukene punasemaks jälle. Pärast tuli ka Anette randa ning trimpasime natukene ja jutustasime, kuna ta läks oma kuti poole ning ma suundusin lõpuks kogu oma stuffiga koju.
Kuna õde küsis mu insta pildi pärast, et kas mul teksadega palav ei ole, siis räägin ka tsipa ilmast ja riietumisest. Päeva aeg on päris palav väljas, aga leevenduseks on mõnus tuuleiil. Seega pole liiga palav. Hiljemalt kuuest pole enam nii palav päike, seega on pikkade riietega päris normaalne juba ringi käia. Sel ajal on veel ka tuul, seega koha peal istudes hakkab jahe. Aga tänava peal kohtab igasugustes riietes inimesi, olen kohanud palju ka neid, kes käivad näiteks uggide või saabastega keskpäeval ringi. Suht paras ilm on siin, ei ole liiga külm ega liiga soe. Lisaks on huvitav see, et räägitakse koguaeg, et üldse vihma ei saja. Aga olen oma silmaga vähemalt 5 korda vihma või tibutamist näinud.

Baseball, PB and Artcic Monkeys

Ma olen siin kui robot, sest suht tihti magan ainult 4-5 tundi ning teen pika tööpäeva otsa ja siis pole ikka veel und. Laupäeva öösel magasin ehk mingi kolm tundi ainult, kuna jutustasin ühe sõbraga terve öö. Pidin algselt olema ainult kuus ja pool tundi tööl, aga kuna üks ei saanud äkitselt tööle tulla, siis olin nõus kohe välja aitama ja kauemaks tööle jääma. Seega mul oli üle kaheksa tunni tööpäev. Peale seda läksin kohe koju ja mida polnud, see oli uni. Samas kui mu sõber ütles, et ta mingi rampväsinud ning peale Comic Conil käimist jäi kohe magama.
Teisipäeval ostsin peale tööd pesapalli piletid ära lõpuks. See oli ikka megahea diil, mille ma sain. Mõned nädalad tagasi tuli mingi kutt poodi hooaja kuponge müüma. Sain 40 dollari eest 4 tasuta pilteti ning 12 poole hinnaga kupongi. Võtsingi siis need neli tasuta välja ning sain 52 dollari kohad endale. So awesome!!
Kolmapäev oligi pesapalli päev mulle siis. Ostsin endale ka pesapalli mütsi, et ikka toetaks kodumeeskonda Padrest. Pesapall on üks väga rahulik mäng vaatamiseks. Selle kõrvale sobib hästi õlu, toit ja sõbrad. Pole just kõige huvitavam, aga nüüd on see nähtud ning see on ikkagi omamoodi üritus. Padres muidugi võitis, kuigi me läksime tsipa enne päris lõppu minema. 
Neljapäeval töötasin ainult varahommikul mõned tunnid ja seega suundusin pärast seda randa päevitama. Seekord olin kaval ja läksin niivõrd hilja, et ei jõudnud enam üle võtta. Jõudsin hilja ka sellepärast, et suutsin esimest korda siin sisse magada hommikul ja seega pidin peale tööd kodust läbi käima. Kohale jõudes tuli mingi tumedanahaline tüüp(päris kole) minuga juttu rääkima ning hakkas täiega külge lööma ning ütles, et istus isegi kaks nädalat vangis. Pole just eriti tore vestluse teema. Lõpuks küsis, et kas ma arvan, et ta on armas ja leidsin võimaluse temast lahti saada. Ütlesin ausalt, et pole kohe üldse minu maitse ja ta peaks otsima mingi muu tüdruku rannast endale. Küll siis võttis kõik need komplimendid tagasi ja läksin pahurana minema.
Sõpra oodates suutsin pooleks tunniks magamagi jääda. Nii hea uni tuleb ookeanimühinat kuulates. Pikutasime rannas kuni hakkas jahedaks ära kiskuma. Edasi viis ta mind oma sõprade poole, mis oli täiega lahe koht. Seal elab kolm tüüpi, üks neist peaaegu 60, teine midagi 30ga ning kolmas 19. Väga huvitav seltskond. Neil on maja taga selline aed, kus lähed trepist üles ning neil on seal suur nurgadiivan(päris ära lagunenud teine juba) ning laud ja seal saaks iga päev päikeseloojangut vaadata. Megamõnus koht.
Laupäeval olin esimest korda poe sulgemisel tööl. See tähendas seda, et pidin kümneni tööl olema. See eest sain vähemalt töökaasalsega koju ja ei pidanud 45 bussi ootama. Pühapäeval peale tööd hängisin töökaaslase Mariaga. Sai tasuta pitsat söödud ja niisama nalja tehtud. Tal on lahe poisssõber, kes laulab bändis. Ta sattus päris vaimustusse Eestist ning igaljuhul ta arvab, et meie maa on imedemaa ja kõik, mis me teeme on maagiline. Täiega fun vend. 
Teisipäev oli vaba päev taas. Pole vist raske arvata, kus ma selle veetsin. Päevitasime Anettega tsipa rannas ning tühja kõhu peale proovisime saada sisse ühte restorani, mille eripära on extra-suure margaritad. Host lasi mu ilusti sisse ning ütles, et ei hakka suurt asja tegema sellest, et ma peaaegu täisealine. Muidugi ütlesin, et tahaks täiega süüa lihtsalt. Mis me tegime? Läksime sisse ja tellisime kohe õlu. Tellisin endale ka BBQ burgeri ning see portsjon oli lihtsalt megasuur.
Edasi liikusime vesikat tegema tüdrukute juurde. Naabrid läksid baari ja kutsusid meid ka, seega paari tunni pärast suundusime sinna. Kuna rahvast just palju polnud, siis teised tüdrukud otsustasid rahvarohkematesse baaridesse minna. Ma ei hakanud parem kaasa minema, kuna seal rohkem turvat ning ei taha party-pooper ka olla. Seega mängisin naabritega piljardit ning suundusime nende poole tagasi, et seal edasi õlu nautida. 
Hommikul sai kell seitse üles ärgata, et kodus pesus käia ja 12ks tööle minna. Peale tööd võttis Maria mu peale ja me läksime tema ja ta kutiga sööma. Siis sain natukene kuulata nende bändi proovi. Pole enam üldse harjunud trummide lärmiga. Aga väga lahe bänd on. Mõtlesime küll mitu korda ringi, aga lõpuks läksime ikkagi Arctic Monkeys’i kontserdile ka. Saime seda küll ainult värava tagant kuulata, aga nii lahe tunne oli ikka. Nad olid mulle nii lähedal ja samas nii kaugel. Hetke lemmikbänd lihsalt.
Töö juures on meil uued inimesed. Mulle meeldivad uued näod ning õnneks nad on noored ka. Teevad töötamise lõbusamaks. Vahest hakkab vaikselt see sama asja tegemine igavaks muutuma juba. Kuigi viimased kaks päeva on suht kiired olnud, kuna eile tuli meile 30 kasti asju. Tavaliselt tuleb mingi 15 või nii ning enamus on restock. Seekord oli enamus uued riided, millele pidi siis kuidagi ruumi tekitama. 
Tööga on huvitav see, et kui töötada üle kuue ja poole tunni, siis peab võtma 30 minuti pausi. Ma alguses ei võtnud pause eriti, kuna tahtsin tubli töötaja olla ja nii, aga siis bossid hakkasid supervisorilt küsima, et mis värk on. 9 tunnisega päevaga saab tund pausi. Lisaks on soovitav võtta ka 15 minuti paus, mis süsteemi sisse ei lähe. 
Sain ka oma esimese palga ning ootan juba järgmist, et saaks natukene riideid endale osta lõpuks. Esimene palk on suht planeeritud. Kuigi teine on ka juba peaaegu, kuna tahan selle eest lennupileti lõpuks ära osta. Muidu ei tulegi veel Eestisse tagasi. Muideks, üks tüdrukutest peab USAst lahkuma, kuna viisa sponsor sai informatsiooni ja dokumendid paar tundi liiga hilja ja nüüd lihtsalt keeravad käru. Thank god, et ma sain parema sponsori.